Tartu Ülikooli naiskonna eelkäija Eesti Akadeemilise Spordiklubi (EASK) nime all kutsuti ellu kohe esimesel Eesti naiste korvpalli meistrivõistluste hooajal 1926/27. 1930-ndail aastail tuli naiskond viiel korral Eesti meistrivõistluste auhinnalisele kohale: 1935. ja 1936.a. - 3. koht ning 1938-1940 – 2. koht. 1946/47. hooajal asus tollase nimega ÜSK-i (Ülikooli spordiklubi) naiskonna treeneriks Edgar Naarits. Alates 1948, aastast sai ülikooli naiskonnast (alates 1953.-st TRÜ (Tartu Riiklik Ülikool) nime all) Eesti naiste korvpalli suveräänne valitseja. Kuni 1976. aastani, mil Naarits lõpetas töö naiskonna juures, tuli naiskond 28 korda Eesti meistriks (vaid 1971.a. oli meister Tallinna Dünamo), sealjuures 1950-ndail aastail mängis Eesti meistrisarjas mitmel korral lausa neli ülikooli naiskonda. 1950-ndail aastail (ka jätkuvalt 1960-80-ndail aastail) valitses Euroopa naiste korvpalli NSV Liidu naiskond, tulles alates 1950. aastast jätkuvalt paari aastaste vahedega Euroopa meistriks ja alates 1959-st ka maailmameistriks. Tulla Euroopa naiste korvpalli tippriigis, NSV Liidus, auhinnalistele kohtadele tähendas kõrget rahvusvahelist klassi. Tartu (Riikliku) Ülikooli naiskond sai sellega hakkama. Tõus algas 1950-ndate esimesest poolest, kui naiskond tuli neljal korral (1951, 1953-55) NSV Liidu üliõpilasmeistriks ja 1954. aastal NSV Liidu siseesivõistlustel 3. kohale. NSV Liidu absoluutse tipu lähedale jõudis naiskond aastail 1957-60, kui tuli neli korda järjest NSV Liidu meistrivõistlustel hõbemedalile, sealjuures ülinapilt jäi saavutamata 1959.a. meistritiitel. 1960/61. hooajal mängis naiskond esimesena Eesti sportmängude võistkondadest Euroopa karikavõistlustel, kus jõudis poolfinaali, milles pidi alla vanduma hilisemale karikaomanikule Riia TTT naiskonnale. Naiskonna liikmeist kuus pälvisid rahvusvaheliste tiitlivõistluste medaleid: maailmameistriks ja Euroopa meistriks tulid Maret-Mai Otsa-Višnjova ja Valve Lüütsepp-Kaasik, maailmameistriks Ene Kitsing-Jaanson, Euroopa meistriks Aino Värk-Hein ja Euroopa meistrivõistluste hõbemedalile Aime Kraus-Tobi. Naiskonnaga 1957. aastal liitunud Valentina Nazarenko-Kullam oli samuti tulnud kahekordseks Euroopa meistriks, seda varem Ukraina ja Moskva naiskondades. Kui 1959.aastal peeti Moskvas naiste MM-võistlused, siis võistlusi jälginud treener Edgar Naarits andis järgmise hinnangu: „Minu arvates võime julgesti mängida kõigi naiskondadega ja enamik neist on võidetavad. „ Seda kinnitas ka 29. aprilli 1958.a. Eesti koondise tasavägine mäng maailmameisternaiskonna USA-ga 34:43.

Arvestades TRÜ 1957-61.a. koosseisu naiskonna kõige kõrgemat rahvusvahelist klassi Eesti korvpallivõistkondade seas läbi aegade on vääriline tunnustada kogu naiskond Eesti korvpalli Kuulsuste Halli liikmeks.

Koostas: Rein Järva