Priit Tomson

N Liidu noortemeister 1960. Alates 1961. aastast mängis Tomson TPI meeskonnas, kellega tuli viiel korral Eesti meistriks. Kuues kord Harju KEK-iga 1979. Mängis 1963-1976 Kalevi esindusmeeskonnas, Eesti koondises võitis 1967. aasta rahvaste spartakiaadil hõbeda ja 1971 pronksi. N Liidu koondises mängis Tomson aastail 1966-1972 ja 1974. Tomson on Mexico olümpiamängude pronksmedaliomanik, maailmameister 1967 ja 1974, MM-i pronksmedalivõitja 1970 ning Euroopa meister aastail 1967, 1969 ja 1971. Universiaadi võitja 1970, hõbemedaliomanik 1965. Tomson on võitnud medaleid seenioride maailmamängudel. 2001 sai Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

Maret-Mai Otsa-Višnjova

Kuulus N Liidu koondisse 1952-60. 1959 MM-i kuld, 1952, 1954, 1956 ja 1960 EM-i kuld ja 1958 hõbe. 1953,1955 ja 1957 rahvusvaheliste noorsoomängude kuld, 1954 ülemaailmsete üliõpilasmängude hõbe. Mängis Eesti koondises 1949-63, neljakordne N Liidu meistrivõistluste hõbe (1957-60), kuuekordne Eesti meister ja viiekordne Valgevene meister. 2002 sai Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

Valdu Suurkask

Mängis 1959–68 Eesti koondises ning 1957–58 ja 1962–68 Kalevi esindusmeeskonnas. Võitis 1967 NL-i rahvaste spartakiaadil (ühtlasi NL-i mv-d) hõbeda. Oli 1964 NL-i üliõpilasmeister. Tulnud 7 korda Eesti meistriks (1961–66 TPI ja 1971 Tallinna Kalevi meeskonnas) ning 6 korral karika võitjaks. Tegutsenud kohtunikuna (a-ni 1991) MM-il, EM-il ja EK-l, 1980 Moskva OM-il ja NL-i tippturniiridel. A-st 1991 jätkanud FIBA komissarina, sh 1999, 2001, 2003, 2005 EM-il ja 2000 Sydney OM-il, 2004 Ateena OM-il ja 2008 Pekingi OM-il. aastast 1997 FIBA tehnilise komisjoni liige, 1999 valiti FIBA maailma tehnilise komisjoni presidendiks. 2001–2006 FIBA Europe tehnilise komisjoni president ja juhatuse liige. FIBA aukohtunik (2011).

Heino Kruus

Kuulus 1949-54 Nõukogude Liidu koondisse. Olümpiahõbe 1952, Euroopa meister 1951 ja 1953. Ülemaailmsete Üliõpilasmängude 1951 kuld, rahvusvaheliste noorsoomängude 1953 kuld. N. Liidu meistrivõistluste kuld 1949, hõbe 1950 ja pronks 1945. N. Liidu 8 linna turniiri võitja 1946 ja 1950 ning 1952 teine koht. Mängis 1945-56 Eesti esinduskooseisudes ja koondises. Eesti meister: 1946, 1947, 1949, 1954, 1955. Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk 2001, EOK teenetemärk 2008.

Tõnno Lepmets

Kuulus aastail 1963-1967 Nõukogude Liidu koondise kandidaatide hulka ja aastail 1963 ning 1967 võeti esinduskoosseisu. Euroopa meister 1963 ja 1967. N. Liidu meisterivõistluste ja ühtlasi N. Liidu IV Rahvaste Spartakiaadi hõbe 1967. N. Liidu Rahvaste V Spartakiaadi pronks 1971. N. Liidu ametiühingute meister 1969. N. Liidu üliõpilasmeister 1964 ja koolinoorte meister 1956. Eesti meister üheksal korral (1961-66, 1968, 1971, 1974). Kuulus aastail 1956-71 Eesti koondisse kokku 148 mängus.

Martin Müürsepp

Kuulus aastail 1993-2007 Eesti koondisse. Aastail 1989-91 NLiidu noortekoondises, 1991 noorte EM-il 5. koht. Ateena AEK-s Saporta karikasarja 2000 võitja ja Kaasani Unicsis FIBA Europe League karikasarja 2004 võitja. Eesti koondisega 2001 EM-il 14. koht. Eesti meister 1996 ja 2007. Venemaa meister ja karikavõitja 2005 Moskva CSKA-s. Mängis 1996-98 NBA liigas Miami Heati, Dallas Mavericksi ja Chicago Bullsi meeskondades.

Anatoli Krikun

Kuulus aastail 1966-73 NLiidu noorte, juunioride ja täiskasvanute koondistesse. Olümpiamängude pronks 1968, MM-i pronks 1970, Euroopa meister 1967. Juunioride EM-i kuld 1966, Universiaadi kuld 1970. NLiidu Rahvaste Spartakiaadi (ühtlasi NLiidu meistrivõistlused) hõbe 1967 ja pronks 1971. Eesti meistrivõistlustelt 7 kulda (1969, 1970, 1973, 1980, 1982, 1983, 1986), 6 hõbedat ja 3 pronksi. Kuulus aastail 1965-1976 Eesti koondisse 122 mängus.

Edgar Naarits

Mängijana 1941.a. Tartu meeskonnas NSV Liidu 8 linna turniiri võitja ja 1945.a. Tallinna Kaleviga NSV Liidu meistrivõistluste pronks. Tartu ÜSK-i meeskonna treenerina NSV Liidu meistrivõistluste kuld 1949, hõbe 1950 ja pronks 1951, 8 linna turniiri võit Tartu meeskonnaga 1950.a. Eesti meistrivõistluste kuld 1948-52. TRÜ naiskonna treenerina NSV Liidu meistrivõistluste 4 hõbedat 1957-1960, Euroopa karikavõistluste poolfinaali jõudmine 1961.a., Eesti meistrivõistlustelt kokku 28 kulda. NSV Liidu teeneline treener – 1957.a., Kalevi auliige – 1963.a. Valgetähe IV klassi teenetemärk 1999.a., riiklik spordi elutööpreemia 2002.a.

Tartu Ülikooli naiskond (TRÜ)

Tartu Ülikooli naiskonna eelkäija Eesti Akadeemilise Spordiklubi (EASK) nime all kutsuti ellu kohe esimesel Eesti naiste korvpalli meistrivõistluste hooajal 1926/27. 1930-ndail aastail tuli naiskond viiel korral Eesti meistrivõistluste auhinnalisele kohale: 1935. ja 1936.a. - 3. koht ning 1938-1940 – 2. koht. 1946/47. hooajal asus tollase nimega ÜSK-i (Ülikooli spordiklubi) naiskonna treeneriks Edgar Naarits. Alates 1948, aastast sai ülikooli naiskonnast (alates 1953.-st TRÜ (Tartu Riiklik Ülikool) nime all) Eesti naiste korvpalli suveräänne valitseja. Kuni 1976. aastani, mil Naarits lõpetas töö naiskonna juures, tuli naiskond 28 korda Eesti meistriks (vaid 1971.a. oli meister Tallinna Dünamo), sealjuures 1950-ndail aastail mängis Eesti meistrisarjas mitmel korral lausa neli ülikooli naiskonda. 

Erich Altosaar

Tallinna Kalevi korv- ja võrkpallimeeskonna tõeline raudvara 15 aasta (1927-1941) jooksul. Korvpalli rahvusmeeskonnas pidas ta 16 kohtumist, neist 7 korral kapteni rollis. 1944, kui Eestis möödus veerand sajandit käsipalli harrastamise algusest, hinnati teda Eesti korvpalli esimese 25 aasta (1919-44) parimaks mängijaks, tõsi, siis juba postuumselt.

Herbert Niiler

Eesti korvpalli teerajaja, rahvusmeeskonna juhendaja 1936. aasta olümpiamängudel ning 1937 ja 1939. aasta  EM-il. Edukas korv- ja võrkpallitreener Tartu klubide juures, kus parim tulemus oli N Liidu 8 linna turniiri esikoht 1941. Lisaks oli ta Tartu Ülikooli õppejõud ja spordiõpetaja ning NMKÜ eestvedaja.

Selma Multer

Selma Multer

20.01.1928. Tallinn – 25.12.2016. Tallinn

Mängijana: Eesti meister 7 korda (1947-51, 1953, 1959); NSV Liidu meistrivõistlustel 4 korda hõbe (1957-60), NSV Liidu siseesivõistluste pronks – 1954, NSV Liidu ametiühingute meister – 1955 ja 1958, NSV Liidu üliõpilasmeister – 1951. Euroopa karikavõistluste poolfinalist – 1961. Meistersportlane – 1954.

Treenerina: Tartu Laste- ja Noorte Spordikooli treener 1951-61 (1951-56 ühtlasi direktor). ENSV teeneline treener – 1967.

Kohtunikuna: lauakohtunik – sekretär 1986.a. naiste MM-il, operatiivside juht 1980.a. olümpiamängude korvpalliturniiril; üleliiduline kategooria – 1975.

Korvpallijuhina: 1962-84 ENSV Spordikomitee korvpalli vanemtreener; 1951-57 ENSV Korvpallisektsiooni presiidiumi liige.

Riiklik elutööpreemia – 2015. Kalevi auliige – 1963, Jõu auliige – 1974.

Heino Veskila

Sõjaeelse Eesti säravaim korvpallur. Hiilgass eeskätt oma suurepärase viskekäega. 17-aastasena oli Berliini olümpiamängudel Eesti koondise suurim korvikütt, 1937. aasta EM-il valiti sümboolsesse viisikusse, 1939. aasta EM-il oli turniiri resultatiivseim keskmiselt 16,6 punktiga mängust. N Liidu 8 linna turniiri võitja 1941.

Jaroslav Dudkin

Mängijana: 12 korda Eesti koondises aastail 1939-46.

Eesti meister 1944, 1945, 1946;

meistrivõistluste 2. koht – 1938; 3. koht – 1941.

Treenerina:     Eesti meister 9 korda:1944-1946, 1961-1966.

                        2. koht: 1960, 67, 68, 74, 76, 77, 82.

                        3. koht: 1959, 69, 70, 75, 81, 83.

NSV Liidu üliõpilasmeister 1955, 1964

NSV Liidu 8 linna turniiri võitja 1946

NSV Liidu meistrivõistlused: 3. koht – 1945

NSV Liidu koondmeeskonna, Euroopa meistri, üks treenereid 1947

Kohtunikuna: üleliiduline kategooria – 1945

                        rahvusvaheline kategooria – 1953

Valve Lüütsepp-Kaasik

Lõpetas 1955 Tartu 2. keskkooli ja 1961 farmatseudina TRÜ. Alustanud korvpalliga TRÜ spordikoolis 15-aastaselt Edgar Naaritsa käe all, kes suutis piisavalt auahnust süstida, võitis ta N Liidu  noortemeistrivõistlustel 1955 hõbeda ja 1954 pronksi ning N Liidu koolinoorte spartakiaadil 1954 pronksi. 1956 arvati ta N Liidu noortekoondisse, 1961–1964 kuulus Valve Lüütsepp N Liidu täiskasvanute koondisse. Oli ülimalt edukas. Võitis 1964 MM-il ja 1962 EM-il kulla. Prantsusmaal peetud EM-turniiril oli ta naiskonnas resultatiivsuselt teine, finaalis Tšehhoslovakkia vastu koos lätlanna Skaidrite Smildzinaga 13 punktiga aga parim. Võit tuli 63:46.

1964 tuli naiskond Peruus maailmameistriks. Tiitel saadi taas veenvalt. Finaalis alistati Bulgaaria 72:55. Lüütsepp oli tsentrina turniiril poole mänguajast platsil, ühtlasi oli ta resultatiivsuselt naiskonna viies. Eesti koondises ja TRÜ esindusnaiskonnas mängis ta 1956–1970.  N Liidu meistrivõistlustel sai 1957–1960 hõbeda, olles ühtlasi Tartu hõbedase naiskonna suure viisiku viimane tugev lüli. 1958 võideti ka N Liidu ametiühingute meistritiitel.  Harjutas tihti rohkemgi kui treener ütles. Rohkem kui kästi. Nuputas ja kombineeris ise juurde. Oli esimene, kes N Liidu naiskorvpalluritest hakkas vabaviskejoonelt pöördega õhust peale viskama. Treenis seda ennastunustavalt, tahtejõud oli tohutu. Tuli 1953–1970 13 korda Eesti meistriks ja 10 korral karikavõitjaks.

Ene-Lille Kitsing-Jaanson

1959.a. maailmameister ja 1957.a. Rahvusvahelise Noorsoofestivali võitja NSV Liidu naiskonnas. Tartu Riikliku Ülikooli naiskonnas: NSV Liidu meistrivõistluste hõbemedal neljal korral (1957-60); NSV Liidu siseesivõistluste  pronksmedal – 1954; NSV Liidu ametiühingute meister 1955 ja 1958; NSV Liidu üliõpilasmeister 1953-55; Euroopa karikasarja poolfinaliste – 1961; Eesti meister 1950, 1955, 1965 ja meistrivõistlustelt veel 6 hõbedat ja 1 pronks. Meistersportlane – 1954, Kalevi auliige – 1963.

Aivar Kuusmaa

186 sentimeetri pikkune Kuusmaa lõpetas 1987. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli. Korvpallitreeninguid alustas Tallinna Kalinini rajooni Spordikoolis Heino Rebase juhendamisel. 1984. aastal sai Nõukogude Liidu koolinoorte spartakiaadil hõbemedali.  

Kuulus 1986 Nõukogude Liidu juunioride koondisse ja võitis juunioride EM-il hõbeda. 1988–2002 võistles Eesti koondises ja (vaheaegadega) Kalevi esindusmeeskonnas. 1990 mängis USA-s WBL-is (Youngstowni Pride'i meeskonnas 1. koht), 1993–96 Kreekas Ateena Panathinaikoses ja 2000–01 Belgias Liége Basketis. Eesti koondises 1993. aasta EM-i 6. koht. Kalevi meeskonnas 1991 Nõukogude Liidu meistrivõistluste kuld, 1990 5. ja 1989 6. koht. Seitsmekordne Eesti meister Tallinna Standardiga, Tallinna Kaleviga ning BC Tallinnaga, kolmel korral kuulunud Eesti karika võitnud meeskonda. 1987 Läti meister Riia ASK-ga. 1995 ja 1996 sai Kreeka meistrivõistlustel hõbeda, 1994 pronksi ja 1996 Kreeka karika.

Eeskätt on Aivar Kuusmaa jäänud korvpallisõprade mällu kui virtuoosne viskaja, kelle sarnaseid kaugpommitajaid on Eestis raske kõrvale panna. Ta hullutas korvist kaheksa-üheksa meetri kauguselt tehtud tabavate visetega tulihingelisi fänne nii Gruusias kui Leedus, Saksamaa publik ahhetas valusalt kui Kuusmaa järjekordne kolmepunktivise viis Eesti koondise võidule võõrustajate üle Saksamaal 1993. aastal peetud Euroopa meistrivõistlustel.

Joann Lõssov

Kuulus 1947-1952 N Liidu koondisse. Olümpiahõbe 1952, EM-i kuld 1947 ja 1951, ülemaailmsete üliõpilasmängude kuld 1949 ja 1951. N Liidu meistrivõistlustel Tartu ÜSKga 1949  kuld ja 1950 hõbe, Tallinna Kaleviga 1945 pronks. N Liidu 8-linna turniiri võitja 1946 ja 1950. Viiekordne Eesti meister Tallinna Kaleviga. Viiel korral tuli Eesti meistriks ka treenerina, neist kolmel korral Tallinna Kalevi naiskonnaga (1945-47 ja kahel korral mängiva treenerina. Kahel korral juhendas Euroopa meistriks tulnud N Liidu naiskonda (1954 ja 1956). 1998 sai Valgetähe V klassi teenetemärgi.  

Tiit Sokk

Mängis 1981-83 N Liidu noorte- ja juunioride koondises ning 1986-1990 N Liidu põhikoondises. Võistles 1981-84, 1986-92 ja 1996-97 Kalevi esindusmeeskonnas ja Eesti koondises. Võitnud 1988 Souli OM-i kulla, 1986 ja 1990 MM-i hõbeda, 1989 EM-i pronksi, 1981 noorte EM-i kulla ja 1983 juunioride MM-i hõbeda. Olnud 1990 USA suveliiga WBL meister, 1991 N Liidu meister, Eesti meister 1984 ja 1985 TPI ning 1992 Kalevi meeskonnaga. Eesti parim meessportlane 1991. 1997 rajas Tallinnas omanimelise korvpallikooli. 2004-2007 ja 2009-2019 Eesti koondise vanemtreener. 2005 sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi.

Jaak Lipso

Tartu meeskonna koosseisus tuli Lipso 1957. aastal N Liidu noortemeistriks. Samal aastal liitus Tartu Kalevi meeskonnaga. Eesti meistriks tulnud aastail 1958, 1959 TRÜ,1971 Tallinna Kalevi ning 1974, 1979 Harju KEK-iga.

Aastail 1960—1962 mängis Lipso Riia ASK-s, 1962— 1969 AKSK-s ning 1969—1975 Kalevis. Ajavahemikus 1961—1970 kuulus N Liidu koondisse ning võitis Tokyo olümpiamängudel hõbe- ning Mexicos pronksmedali. Lipsole kuulub kolm kuldmedalit EM- ja üks MM-võistlustelt, lisaks MM-võistluste pronks. Jaak Lipso on kuuel korral (1962—1966 ja 1969) tulnud N Liidu meistriks ning aidanud AKSK-l kahel korral võita Euroopa klubimeeskondade karikat (1963 ja 1969). 2001 sai Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

Heino Enden

Kuulus aastatel 1979-88 Nõukogude Liidu koondisse. Maailmameister 1982, Euroopa meister 1985, lisaks EM-i  hõbe 1987 ja EM-i pronks 1983. Universiaadi 1981 hõbe. Euroopa karikavõistluste poolfinalist 1985-87. 1985 Nõukogude Liidu  karikavõitjaid. Euroopa juunioride meister 1978. Kuulus 1979-83 ja 1992  Kalevi esindusmeeskonda ja Eesti koondisse. Olnud 2001-04 Eesti meeste koondise peatreener. 

Aleksei Tammiste

Kuulus aastail 1968-1974 vaheaegadega NSV Liidu koondisse ning aastail 1965-78 Kalevi esindusmeeskonda ja Eesti koondisse. Euroopa meister 1971. N. Liidu meistrivõistluste hõbe 1967 ja V Rahvaste Spartakiaadi pronks 1971. N. Liidu ametiühingute meister 1969 ja 7 korral NSV Liidu 4.-6. koht. Tulnud 1967-79 kümnel korral Eesti meistriks. Suurmeister 1972, Kalevi auliige 1974. Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi 2001.

Ilmar Kullam

N Liidu koondises 1947-54. 1952 Helsingi OM-i hõbe, 1947, 1951 ja 1953 EM-i kuld, 1949 ja 1951 ülemaailmsete üliõpilasmängude kuld, N Liidu meistrivõistlustel Tartu ÜSK-i meeskonnaga 1949 kuld, 1950 hõbe ja 1951 pronks ning Tallinna Kaleviga 1945 pronks. N Liidu 8-linna turniiri võitja 1941, 1946 ja 1950. Eesti meister 1948 (ÜSK), 1956 (TRÜ) ja 1957 ning 1960 (EPA meeskonnaga).Juhendanud Eesti koondist ja Kalevi esindusmeeskonda 1960-75 ning ka Eesti koondnaiskonda 1978-85.  Meeskonnaga N Liidu rahvaste spartakiaadi hõbe 1967 ja pronks 1971. 1996 Tartu linna aukodanik. 1997 sai Valgetähe V klassi teenetemärgi.  1999 pälvis riikliku spordi elutööpreemia.

Jaak Salumets

Kuulus 1970-74 Nõukogude Liidu põhikoondisse, 1967-68 ka juunioride koondises. Euroopa juunioride meister 1968. EM-i pronks 1973. Universiaadi hõbe 1973. N. Liidu Rahvaste Spartakiaadi pronks 1971. Eesti meister 1971. Mängis 1967-78 Kalevi esindusmeeskonnas ja Eesti koondises. Eesti meeste koondise peatreener 1985-91 ja 1993-97. Viinud Kalevi 1991 N. Liidu meistriks ja Eesti koondise 1993 EM-il kuuendale kohae. Kuulunud aastatel 2007-11 Riigikokku. Kalevi auliige 1973. ENSV teeneline treener 1988. Eesti parim treener 1987, 1991 ja 1993. Riiklik spordi elutööpreemia 2013. Valgetähe klassi teenetemärk 1998. Korvpalliliidu president alates 2016. aastast.