Selma Multer

17-aastane Selma tegi esimest tutvust korvpalliga Tallinna 7. Keskkooli õpilasena Joann Lõssovi treeningutel Kalevis. Et sellest sai armastus korvpalli vastu terveks eluks, on süüdi juhus. 1947. aasta suvel oli plaan minna Tartu Ülikooli arstiteadust õppima. Ülikooli uksel ootamatult kohatud korvpallurid Edgar Naarits ja Ilmar Kullam veensid neiu ümber otsustama kehakultuuri eriala kasuks. 1947. aasta sügisest algasid mitte ainult Selma, aga terve uuesti formeeritud ülikooli korvpallinaiskonna treeningud Edgar Naaritsa käe all. Selma Multerist sai treeneri parem käsi ja mängujuht väljakul, naiskonna kapten tervelt 15 järgnevaks aastaks (1947-61). Praktiliselt nullseisust tõusis see naiskond 1950. aastate lõpuks NSV Liidu absoluutsesse tippu ehk Euroopa mastaabis üheks paremaks. Ka Selma auhinnakappi jäid neli NSV Liidu meistrivõistluste hõbemedalit aastaist 1957-60, NSV Liidu ametiühingute meistri tiitlid 1955 ja 1958 ning NSV Liidu üliõpilaste meister 1951. Lisaks seitse Eesti meistritiitlit. Ülikooli lõpetamise järel usaldati noorele spetsialistile Tartu Laste ja Noorte Spordikooli direktori ametikoht (1951-56). Ühtlasi tähistasid need aastad ka treeneritegevuse algust. Oma esimesteks õpilasteks võib ta pidada hilisemaid koondise mängijaid Jaak Lipsot, Avo Jansi, Raivo Aljastet jt.

Eesti korvpallis epohhiloov töö algas 1962. aastast alates. Ligi 23 aasta vältel kuni 1984. aastani juhtis Selma Multer igapäevaselt ENSV Spordikomitees vanemtreenerina (praeguses mõistes peasekretärina) vabariigi korvpallielu. Siia mahub Eesti meeste korvpalli üks tipp-perioode (1960-ndate lõpp - 1970-ndate algus), milles ta parima tausta loojana-organiseerijana oli. NSV Liidu mastaabis sai võistluste korraldamise üheks meelispaigaks Tallinn. Tänu Selma (oma eesnimi oli hüüdnimi läbi elu) organiseerimisvõimele nägi Eesti korvpallipublik paljude aastate vältel omas kodusaalis head rahvusvahelist korvpalli. 1979. aastal NSV Liidule korraldada antud rahvusvaheline FIBA treenerite ja kohtunike seminar peeti samuti Tallinnas ning Selma roll selles oli ülioluline. Ühte rolli korvpallis pidas Selma Multer veel, see oli kohtunikutegevus lauasekretärina. Märgilisena jäävad seda tööd meenutama Moskva olümpiamängud 1980. aastal ja naiste korvpalli maailmameistrivõistlused Moskvas 1986. aastal, kus ta tegev oli. Aastail 1984-2005 oli küll Spordiloto /Eesti Loto töötaja, kuid pidevalt elas ja aitas kaasa Eesti korvpalli käekäigule.

Selma Multer oli 20. sajandi teise poole Eesti korvpalli kõige silmapaistvama ja laiahaardelisema tegevusega naissoo esindaja.

Koostas: Rein Järva