ERICH ALTOSAAR

14. VIII 1908 Tallinn – 11. X 1941 Kirovi vangla, Vene NFSV

Lõpetas 1925 Tallinna tehnikagümnaasiumi. Mängis väikeseltsis Võitleja jalg-, võrk- ja korvpalli. 1927 siirdus Kalevisse, oli aastast 1931 seltsi korv- ja võrkpallimeeskonna kapten, treener ja mängujuht. Tuli 9 korda võrkpallis (1927, 1929, 1931, 1933, 1935–39), 4 korda korvpallis (1927, 1930–31, 1941) ja 1 kord jalgpallis (1930) Eesti meistriks. 187 cm-se tagamängijana osales ta korvpallis Berliini OM-il (1936) ja Kalevi Euroopa-turneedel. Kuulus 16 korda Eesti koondisse (7 korda kaptenina). Kandis 1936 Berliini olümpiastaadionil mängude avatseremoonial Eesti lippu. Olümpiaturniiril oli ta rahvuskoondise põhikoosseisu mängija kõigis kolmes peetud kohtumises. Koondise kaptenina osales ta viimast korda suurturniiril 1939 EM-võistlustel Kaunases, kus saadi meeskonnaga 5.koht. Avaldas Eesti Spordilehes korvpalliprobleeme analüüsivaid kirjutisi, saatis välisreisidelt päevalehtedele spordisõnumeid. Töötas äriteenijana ja aastast 1934 poliitilises politseis. Arreteeriti 1941 süüdistatuna nõukogudevastases tegevuses ja lasti NKVD erinõupidamise otsuse põhjal maha.

Teksti koostas: Märt Ibrus