Ene-Lille Kitsing

19.01.1934. Tartu – 23.10.2013. Tartu

Oli teise põlve korvpallur. Ta sündis 1934.aastal Tartus peresse, kus nii isa Jüri Kitsing kui ka ema Lydia Kiho-Kitsing olid käsipallurid (nii korv- kui võrkpallurid) ja mängisid kaasa Eesti meistrivõistlustel Tartu võistkondades. Seitsme aastase väikese Tartu tüdruku ilus lapsepõlv purunes hoobilt kui 1941.a. juunis tuli koos vanematega ette võtta vägivaldne reis „külmale maale”. Edukad vanemad olid küüditatute esmases nimekirjas. Isa ta enam palju ei näinudki, kuna endine vandeadvokaat ja äriomanik saadeti peatselt vangilaagrisse, kus sama aasta numbris ta elutee lõppes. Järgmise elukarastuse sai teismeline tütarlaps 1948.aastal, kui 14 aastasena reisis koos teiste lastega Siberist tagasi kodusesse Tartusse. Sealse 3. Keskkooli õpilasena jõudis korvpalli juurde algul vanema kooliõe Rita Freibergi treeningrühmas ja sealt edasi juba Edgar Naaritsa käe alla.

Esimene Eesti meistritiitel tuli TRÜ naiskonnas 1950. aastal, kui veel keskkool pooleli oli. Sealtmaalt ta ülikooli naiskonda jäigi kuni 1965. aastani. Headele kehalistele eeldustele kaasnenud töökus viis ta ruttu naiskonna põhitegijate hulka. Temaga võib seostada kõik ülikooli naiskonna saavutused – neli NSV Liidu meistrivõistluste hõbedat, kolm NSV Liidu üliõpilasmeistri ja kaks NSV Liidu ametiühingute meistri tiitlit, Euroopa karikavõistluste poolfinaali jõudmine. Veelgi enam. 173 cm pikkuse ääremängija resultatiivsus hakkas silma ka NSV Liidu koondise treeneritele. Kahel korral valiti ta suurvõistlusteks NSV Liidu koondisse. Esimest korda 1957. aastal Moskvas toimunud Rahvusvahelise Noorsoofestivali turniiriks, mille NSV Liidu naiskond võitis. Ene-Lille sporditee krooniks jäi maailmameistri tiitel 1959.aasta MM-ilt NSV Liidu koondnaiskonnas. Veel tegevmängijana 1960.aastal muutis ta Kitsingu nime Jaansoni vastu. Endine Eesti koondise tagamängija Heldur Jaanson kosis kena naise, loodi ühine kahe järeltulijaga, poeg ja tütar, pere. Väga pikki aastaid teostas endine maailmameister ennast Tartu Ülikooli raamatukogu pearaamatukoguhoidjana (1969-2000). Ene-Lille Jaansoni sihikindlust elus ja spordis iseloomustab ka see, et ta sai kõrgkooli diplomi kahel korral – 1956.a. kehakultuuri erialal ja 1967. aastal ajalookeeleteaduskonnast. Raske haigus katkestas ühe meie kuuest maailmameistrist elutee 79 aastaselt.

Koostas: Rein Järva