29.07. 1946 Türi

Korvpalli juurde jõudis Tartus 1. Keskkooli (praegu Hugo Treffneri Gümn.) 3. klassi õpilasena, kui koolis hakkas spordikooli treeninguid läbi viima August Sokk. 1958-63 mängis Eesti noortekoondistes. Noorteklassis harrastas ka tennist, võrkpalli ja kergejõustikku (kõrgushüppe isilik rekord 1.80, toim.). Meisterlikkuse tõusu aasta oli 1964 kui võeti mängima Tartu Ehitusmaterjalide Tehase meeskonda. Juba järgmisel 1965. aastal kaasas treener Ilmar Kullam ta Eesti koondisse ja Tartu Kalevi esindusmeeskonna treeninguisse. Sealtmaalt kuni 1978. aastani jäi ta koondise üheks põhitegjjaks hüüdnime Tamma all.

Juba 1966. aastal kuulus N. Liidu ametiühingute koondisse. Aasta hiljem, 1967 mängis 186 cm pikkune tagamängija ühte põhirolli N. Liidu IV Rahvaste Spartakiaadi hõbemedali võitmisel. N. Liidu koondise põhiesindussee võeti ta 1968 koondise turnee ajal Lõuna-Ameerikasse. Suurde koondisse jäi mõningate vaheaegadega kuni 1974. aastani. Kodu Eesti esindusega võitis 1969. aastal N. Liidu ametiühingute meistritiitli ja 1971 N. Liidu V Rahvaste Spartakiaadi pronksi. 7 korral tuli Kalev N. Liidu meistrivõistlustel 4.-6. kohale ja Eesti koondis võitis 7 korral (1971-77) Baltic Cupi. Samal aastal tuli ka kõrgeim sportlik saavutus – Euroopa meistritiitel Saksamaal peetud turniirilt.

Mängis TRÜ, Tallinna Kalevi ja Harju KEKi meeskondades. Eesti meistriks tuli 10 korral. Pärast mängijakarjääri lõppu tegutses ka treenerina, parimad tulemused pronksid Eesti meistrivõistlustelt 1986 Tallinna Tempoga ja 1990 Tallinna TruKo-ga. 1990ndate esimesel poolel oli treener Soomes Helsingi, Vantaa, ja Provoo klubides. Suurmeister 1972, Kalevi auliige 1974, Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk 2001.

Koostas Rein Järva.