31.03. 1938 Tallinn - 26.06, 2005 Harjumaa

Oli 194 sentimeetrise pikkusega lühim keskmängija N. Liidus. Lõpetas 1957 Tallinna 21. Keskkooli ja 1963 ökonomistina TPI majandusteaduskonna. Kooli ajal harrastas kergejõustikut, võrkpalli ja korvpalli, millele spetsialiseerus lõplikult 1954 Kalevi Spordikoolis Valentin Steinbergi treeningrühmas. Kergejõustikus jäid parimateks tulemusteks kuulitõukes 14.27, kettaheites 42.16 ja kümnevõistluses 4531 punkti. Oli 1956 Eesti koolinoorte meister kuulitõukes.

N. Liidu koolinoorte spartakiaadil 1956 tuli Eesti koondisega tšempioniks. Samal aastal arvati Eesti täiskasvanute koondisse, kus esimese mängu tegi 23. oktoorbil Moskvas N. Liidu koondise vastu. Esmakordselt 1956 Eesti meistrivõistlustel ja kohe hõbemedal Tallinna Kalevi meeskonnas.

1956 sügisel asus õppima ja mängima TPI-sse. Tema ja hiljem Priit Tomsoni tulekuga TPI-sse jõudis instituudi (praegu ülikool) meeskond Eesti absoluutsesse tippu – Eesti meister kuuel korral järjest 1961 – 1966. Lepmets oli TPI meeskonna kapten.

N. Liidu meistrivõistlustel mängis esmakordselt 1957 kui Tallinna Kalev võitis B-grupi turniiri. 1959 N. Liidu II Rahvaste Spartakiaadi järel arvati esmakordselt N. Liidu noorsookoondise kandidaadiks. Aastast 1960 kuni 1971 mängis Tartu Kalevi meeskonnas, kus põhitsentrina kandis suurimat koormust. Pärast 1963 N. Liidu Rahvaste Spartakiaadi arvati N. Liidu koondise koosseisu ja tuli Euroopa meistriks. Ühel oma parima sportliku vormi aastal 1964 oli mänguliselt kindel N. Liidu koondise mängija, kuid Tokio olümpiamängudele vanemtreener A. Gomelski teda koosseisu ei arvanud, tuues põhjenduseks lühikese kasvu.

Samal aastal tuli TPI meeskonnaga N. Liidu üliõpilasmeistriks. IV Rahvate Spartakiaadil 1967, mis olid ühtlasi NSV Liidu meistrivõistlused, tuli Eesti meeskonnaga hõbemedalile. Head mängu näidanud Lepmets arvati taas N. Liidu esinduskoosseisu ja tuli sügisel teistkordselt Euroopa meistriks. Ühtlasi valiti samal aastal Tartu Kalevi ja Eesti koondise kapteniks, kelle juhtimisel 1969 võideti N. Liidu ametiühingute meistritiitel. Koondise karjääri lõpetas 1971, mil Eesti tuli N. Liidu V Rahvaste Spartakiaadil pronksmedalile. Kokku mängis aastail 1956-1971 Eesti koondises 148 korral.

Tippkorvpalliga lõpetamise järel oli üks Harju KEK-i meeskonna moodustamise initsiaatoreid ja tuli 1974 viimast ehk üheksandat korda Eesti meistriks mängiva treenerina. Lisaks jäi ta kontosse Eesti meistrivõistlustelt 5 hõbedat ja 3 pronksi ning oli 4 korral karikavõitjaid. Hiljem osales ka seenioride maailmamänguel tulles 1991 ja 2002 võitjaks.

Suurmeister 1967, Kalevi augliige 1963. Autasud: Orden Austuse Märk 1967, ENSV Ülemnõukogude presiidiumi aukiri 1963 ja 1967.

Koostas Rein Järva.